Kuidas ma endale kampsuni kudusin

Käsitöö on mulle alati veidike meeldinud, kuid koolis ei olnud mul sellega kõige soojemad suhted (eks see sõltus suuresti minu ja õpetaja omavahelistest suhetest). Kui sündis Lo, siis avastasin meriino ja selle võlud, aga need vinged komplektid tundusid nii kallid, et mõistlikum oli ise võtta vardad, osta lõng ja midagi valmis kududa. Seega saigi kõige esimese asjana valmis komplekt, mis koosneb beebikampsunist ja pükstest ning seda on tänaseks kandnud kõik meie kolm last 🙂 Ilmselt jätan selle komplekti meie perre alles ning saavad äkki ka lapselapsed kanda, ahha 😉

Lo, La ja Lu – kõigil sama komplekt seljas.

Edasi läheb lugu nii, et kingsepp, kellel pole kingi, ehk stiilis kõigile testele on aja jooksul midagi kootud, aga endale mitte midagi (va üks peapael ja laste mütsidega kokkusobiv müts).

Siis täiesti juhuslikult jäi silma KudumisPesa üleskutse, et #koomekoos ühe kampsuni. Tundus ulmeliselt suur ettevõtmine – täiskasvanu mõõdus kampsun! Valikus oli ka kaks erinevat. Okei, suhtumine, et koguaeg tuleb midagi uut õppida (see hoiab vaimu ärksa ja värskena!), ning ilmad hakkasid just jahedamaks minema ning mul päriselt oligi uut kampsunit vaja – screw it, let’s do it!

Valisin kampsuni, kus oli mitme värviga kudumine, sest olin neid mustreid alati vältinud kuna mul see tagumine lõngajooks ei tahtnud ikka üldse ilus ja korralik jääda (hakkas alati kiskuma).

Kuidagi jõudis kampsuni kudumise juurde ka Mai (kellega teeme koos “projekti” koodnimega MonteSistas) ning jumal tänatud, et tal see ka ära klikkis ja me koos võtsime selle väljakutse vastu! Temast oli lihtsalt nii palju abi, et kolme lapse kõrvalt ikka võtta need vardad kätte ja edasi kududa. Me nimelt saatsime üksteisele koguaeg infot kaugel oleme ning kui tal juba mingi osa kootud, ei saanud ma ju maha jääda ning täpselt vastupidi 😉 Aitäh, kallis Mai! Muahh!

“Hei, Mai! Mis teed? Ma koon, kaugel sa oled? ;)”

Tatjana (KudumisPesa perenaine) küsis sümboolse summa juhendamise eest ning Must ja Roosa lõngapood tegi personaalse pakkumise lõngadele.

Kudumise õpetused olid kinnises Facebooki grupis, kus Tatjana postitas neid tasapisi vaadates, kuidas kõik enam-vähem järje peale jõuavad. Kui tekkis küsimusi tehnikate või silmuste arvutamise või mis iganes teemal, siis ta vastas kiirelt (sh ka konkreetsete videoõpetustega mingi võttega). Õpetused olid täpselt sellised, et kõigi osalejate kampsunid tulid nende enda individuaalsete mõõtude järgi – imeline noh 🙂 Lisaks sai ise valida, millist kaelust, varrukaid ja alumist äärt soovid.

Kuduma hakkasime koos 14. september ning kampsuni pestud ja viimistletud sain 19. oktoobriks. Olin oma tempoga veidi aeglasem kui mõnigi teine, kuid sain lõpuks ikkagi valmis! 🙂

Valmis kampsun eest ja tagant 🙂

Ainuke negatiivne pool on see, et kuna kampsuni värve valides oli see kombo kirjas kui “EST”, siis ootasin, et kampsun oleks rohkem Eesti lipu värvides, aga minu jaoks see helesinine on ikka liiga hele ning oleks tahtnud sellist tumedamat lipusinist 😉 Aga see helesinine tulemus on ka kena, lihtsalt see pole päris see sini-must-valge kampsun, mida ma ootasin.

Kampsuni kaal – 649g
Lõngad: Drops Alpaca (helesinine 6205, tumehall mix 506, naturaalvalge 100) ja Drops Air (must 06, naturaalvalge 01, sinine 16).
Vardad: suurus 5, sooniku jaoks suurus 4.

KudumisPesas on kohe algamas uus #ühiskudumine. Seekord on sel kolm erinevat osa – mütsid, mütsid ja siis lõpuks veel kindad/sall/müts/pearätik. Suurepärane võimalus enda teadmisi täiendada ning tervele perele vinged, kvaliteetsetest materjalidest mütsid kududa! Võin noh, ega jõuludki kaugel pole, miks mitte kellegi kingikotti hoopis üks soe ese poetada – ning kartma ei pea, õpetused on tõesti head ning valmis toote kvaliteet jääb väga kena ning professionaalne lausa, ahhaa 😀

Registreerimine ja lisainfo SIIN.