Montessori pedagoogika juures on väga tähtsal kohal lapsevaatlus. L. oli juba kuid enda bodydega mööda tuba aeg-ajalt hullanud, pesukorvist musta pesu välja võtnud ja sellegagi igasugu trikke püüdnud teha. Lõpuks otsisin välja enda 100% polüestrist sallikesed ning ta leidis kohe, et need on väga põnevad töövahendid.
Kevadisel Eesti Montessori Ühingu poolt korraldatud Evelina Sproge loengul demos ta väga kaasahaaravalt, kuidas inglisekeeles tuntud playsilk on suurepärane töövahend. Otsisin erinevatest paikadest, kuid miski päriselt ei kõnetanud (polnud päris siid, kallis Eestisse saatmise tasu jmt) ning vaatasin hoopis „meisterda ise“ juhendeid. Natuke uurimistööd ja idee ise siidirätikuid värvida tundus aina ägedama mõttena.
Materjalid:
- Siidisalli toorikud Pongee5 55x55cm
- Wilton geelvärvid (toiduvärvid)
- 30%line söögiäädikas
Mõtlesin pikalt kui suured rätikud võiksid L. praegusel hetkel sobilikud olla. Eestis on siiditoorikud saadavad väga erinevates mõõtmetes, alates lipsudest kuni väga väikeste või väga suurte rätikuteni. Lisaks on nad saadaval ka erineva paksusega.
Valisin 55x55cm Pongee5 tüüpi 100% siidi sisaldavad toorikud, mis kirjade järgi peaks olema kõige tüüpilisem materjal (ma pole ju ekspert!). Neid müüvad erinevad käsitööpoed, mina ostsin enda omad Arte Kunst ja Hobi-st hinnaga 3,10EUR/tk. Kui L. kasvab, siis kaalun järgmiseks 75x75cm ja 90x90cm rätikuid, kuid praegu oleks need ilmselgelt liiga suured.
Värvida otsustasin kasutades Wiltoni geelvärve (toiduvärvid) ning tellisin need Seikluskohvik-u lehelt. Kuna nende pood on suvel remondi tõttu suletud, maksin pakiautomaati toimetamise eest juurde 2,30EUR, kuid värvid olid juba järgmise päeva hommikul pakiautomaadis, et ülikiire tarne! Värve tellisin neli – oranž, kollane, punane ja sinine, igaüks 3EUR/tk. Oleks piisanud ka vaid kolmest põhivärvist, kuid kuidagi see oranž sümpatiseeris eraldi ka
Ning kõige lõpuks on tarvis kõige tavalisemat 30%-list söögiäädikat, mille 0,5l pudel maksis Selveris 59senti. Värvimisprotsessi jaoks mittevajalik äädikas leidis kasutust veekeetjas katkakivieemaldajana.
Töö käik:
- Lahjenda äädikas veega. Meie kasutasime 3%-list lahust.
- Kuumuta äädikalahus pliidil ning lisa siidisalli toorikud. Jäta need ligunema 30minutiks (hoia temperatuuri nii, et segu oleks kuum, kuid ei keeks).
- Samal ajal pane valmis kausid/ potid, kuhu kavatsed värvisegud teha. Kasuta sama äädikalahust, kus värvimata sallid ligunenud on, tõsta kulbiga sobilik kogus erinevatesse anumatesse. Lisa 1tl toiduvärvi või siis segu värvide puhul nii palju, kuni oled ise värviga rahul. Sega kuni toiduvärv on täielikult lahustunud!
- Tõsta rätikud oma anumatesse. Kindlasti jälgi, et kogu siid oleks vedelikuga koos, vajadusel sega ja liiguta rätikut. Meil tugevamate värvidega tulid rätikud ebaühtlasemad, sest ei seganud kohe alguses korralikult. Jäta nad 15-20minutiks seisma.
- Loputa värvitud rätikud külma vee all korralikult.
- Kuivata triikrauaga triikides ja ongi valmis.
- Oranži, rohelise ja lilla värvi saamiseks võib kasutada esimesest korrast alles jäänud vedelikke ning need kokku segada. Me otsustasime, et kuna äädikalahust ja värvi on, et segame uued värvid kokku. Lilla sai päris tume
- Helesinise rätiku saime kui panime uue rätiku juba kasutatud sinise värvi sisse (intensiivsem värv oli juba esimesse rätikusse imbunud). Ilmselt kui oleksime ka rohelise ja lilla tegemise juures kasutanud juba kasutuses olnud värve, oleks tulemus olnud erinev
Miks toiduvärvid?
Saadaval on erinevaid värve kangastele, kuid enamasti need pole söödavad, kuid arvake, mis teeb väike laps kõigepealt nende siidisallidega? Kuigi kui lugeda toiduvärvide koostist, siis neis on mitmeid E-aineid jmt, kuid no ma pole nii osav isetegija, et hakata ka päris looduslike vahenditega katsetama, kuid kel huvi, siis miks ka mitte. Samas kindlasti tuleb olla ettevaatlik, et need looduslikku päritolu ained hoopis ise kuidagi ei reageeri ja midagi mürgist ei tekita.
Professionaalseks kangavärvimiseks mõeldud värvid on ikka suures enamuses mitte söödavad, et kui sa ei soovi isetegemise projektiks varuda spetsiaalseid anumaid ning soovid kasutada olemasolevaid (hiljem nendega veel süüa teha!), siis nende mürgiste vahendite kasutamine ei sobigi.
Miks äädikas?
Siid on loomne kiud, et värvi ja riide vahel tekiks püsiv seos on tarvis happelist pH-d. Äädikas on üks kõige lihtsamini kättesaadavamaid, odavamaid happeid ning lisaks ka söödav (muidugi lahjendatud kujul)!
Isetegemise projekti kogumaksumus 7 siidirätiku kohta oli 21,7 + 14,30 + 0,59 = 36,59EUR. Ajakulu ~2h. Kas see on nüüd soodne või mitte on igaühe enda otsustada, kuid nagu M. ütles, et kõike ei saagi rahas mõõta. Kui palju energiat ja rõõmu me nendesse rätikutesse ise tehes panime on kindlasti tunda siis kui L. nendega töötama hakkab Lisaks kulu toiduvärvidele on ka küsitav, neid saab ju tulevikus hoopis teiste projektide juures kasutada.