Motivatsioon – miks ma läksin õppima Montessori juhendajaks?

“An ordinary teacher cannot be transformed into a Montessori teacher, but must be created anew, having rid herself of pedagogical prejudices.”- Maria Montessori, Education For A New World

Miks ma läksin õppima Montessori juhendajaks? Kõigepealt ma sain emaks! Oma eelmises elus (kutsume seda siis niimoodi), ei kujutanud ma end kunagi ette õpetajana, ning eriti veel õpetajana 3-6 aastastele lastele. Kaootilisus, pidev müra, mänguasjad kõikjal, lapsed jooksevad ringi nagu segased – see oli minu peas kui mõtlesin selles vanuses lastele ja lasteaedadele. Nii väsitav! Mu ema on algklasside õpetaja ning ma teadsin alati, et see pole minu valik. Kuigi ma kandideerisin kord Noored Kooli programmi, mis läks edukalt ning minust oleks võinud saada reaalainete õpetaja, otsustasin viimasel hetkel, et see pole ikkagi minu jaoks.

Kui sul on oma lapsed, siis su maailm muutub. Sina muutud! Et hoida tempot nende arengu ja kasvuga, soovides pakkuda neile parimat, hakkad aina rohkem lugema ja otsima võimalusi ning seda, mis üldse tänasel päeval saadaval on, mis puudutab haridust, laste arengut jne. Ja nii ma leidsingi Montessori pedagoogika.

Seda võib nimetada küll armastuseks esimesest silmapilgust Samas ma tundsin, et mul on vaja rohkem spetsiifilisemat ja konkreetsemat infot. Veebis on tohutult palju erinevaid allikaid, kirjutatud on väga palju raamatuid jne. Olles kogu selles valdkonnas uustulnuk, seda kõike oli lihtsalt liiga palju, niisiis otsustasin osaleda AMI poolt tunnustatud Montessori assistentide kursusel Riias (mis oli esimene Baltikumis!). Ma kolisin Riiga kaheks nädalaks jättes oma pere Eestisse (loe: kokkuvõte AMI 3-6 vanuseastme assistendi kursusest).

Selle konkreetse kursuse jooksul mu kiindumus Montessori pedagoogikasse süvenes veelgi. Mul oli võimalus vaadelda reaalses Montessori lasteaiaruumis (olgugi, et nende AMI sertifikaadiga juhendaja oli olnud ametis vaid mõned kuud, püüdsid nad jälgida Montessori meetodit autentsel viisil). See oli imeline! Olgugi, et lapsed, keda õppeaasta alguses vaatlesime ei olnud kuidagi veel normaliseerunud, oli seal siiski ilu keskkonnas ja selles, kuidas lapsed sellega suhestusid, õpetajate rahulikkus – ma olin lummatud, kas tõesti nii ka saab!?

Ma soovisin, et minu lastel oleks võimalus ka seda kogeda. Eestis tänasel päeval pole avatud veel ühtegi autentset Montessori lasteaeda. Kuigi mitu uut juhendajat on aasta jooksul lõpetanud AMI poolt tunnustatud koolitused, siis nende juhtud lasteaiad pole veel avatud ning kui nad ka avataks, siis poleks nad lihtsalt meie perele mugavas asukohas. Ma olen kaalunud ka koduõpet, kuid ma tean, et klassiruumi keskkond on siiski parim paik, kus lastel avaneb võimalus meetodit tõeliselt kasu saada. Ma mõtlesin, et kui keegi ei loo seda paika, siis ma pean seda ise tegema, ahhaa

“Our teachers thus penetrate the secret of childhood, and have knowledge far superior to that of the ordinary teacher who becomes acquainted only with the superficial facts of the children’s lives.”-  Maria Montessori, Education For A New World

Tehes sellise suure otsuse (ning ehk ka karjäärimuudatuse), see ei saa juhtuda vaid seepärast, et ma tahan seda oma enda lastele. See on midagi, mis peab tulema ka minu enda seest, midagi mida ma tahan ka ise endale. Ma soovisin asuda õppima AMI 3-6 vanuseastme juhendajakoolitusel, et avada oma enda lasteaed, olles seal treenitud täiskasvanu. See on uue ettevõtlusega alustamine, luues iseendale töökoha, mida ma loodetavasti ikka tõesti naudin ja armastan. See on justkui start up-i asutamine – sul pole õrna aimugi, mis tuleb järgmiseks, kuid kui sul on suurepärane meeskond ja valmisolek kõvasti tööd teha, siis sa kunagi ei tea kuhu see viia võib

Montessori instituut Prahas, esimene päev.

Selleks, et rakendada autentset Montessori pedagoogikat, sul on vaja ka õiget kooltust ja praktikat, mis sellega kaasneb. Mul ei ole pedagoogilist haridust, seega ma tõesti usun, et AMI juhendajakursus on parim koht kust seda teekonda alustada, kust saada sügavad teadmised laste arengust, kuidas luua jätkusuutlik ja dünaamiline keskkond õigete materjalidega, ja teadmisega, kuidas ka neid kasutada.

Minu voodi esimese sessiooni ajal Prahas.
Õppimine, lugemine, uurimine, kirjutamine – osa igast vabast hetkest!

Otsustasin minna õppima Montessori Instituuti Prahas (loe ka: MonteSistas – mis meist saanud on?), sest ma usun, et nad suudavad pakkuda põhjalikku ja kontsentreeritud teadmisi ja praktilisi kogemusi, et alustada tööd lastega, lähtudes just Montessori pedagoogikast, mille kohta ei suuda anda kahjuks piisavalt samaväärseid teadmisi ükski ülikooli programm.

Osa meie vahvast kursusest ka Praha kultuurieluga tutvumas 🙂