Igas lapses on inimlik soodumus suhelda teistega (communication) ja kuuluda kuhugi (gregariousness). Esimeses arenguetapis, milleks Montessori pedagoogikas on periood 0-6 vanuseaastani, on lastel ka tundlik periood keele arengu osas.
“Thanks to nebular energy of language, the child becomes able to distinguish the sounds of spoken language from other sounds and noises which reach to him, all mixed together. Thanks to this, he can incarnate the language he hears just as perfectly as if it were a racial characteristic. In the same way, he takes on the social character and customs, which make him a man belonging to his particular world.” – Maria Montessori [1]
Miks on oluline, et me loeme luuletusi ja laulame laule lastega?
- Selleks, et tutvustada lapsele meie imelist keelt, rikastada tema sõnavara.
- Luuletuste ja laulude kaudu me tajume sidet teiste inimestega (näiteks lõkke ümber on ajalooliselt ikka lauldud)
- Laps leiab lohutust kui temaga rääkida või talle laulda. Näiteks, kui lapsed tulevad esmakordselt Montessori rühma, siis just laulud võivad olla need tuttavad elemendid kodusest keskkonnast, mis aitavad tal paremini kohaneda uuega.
- Laulmine võib aidata üle saada häbelikkusest.
- Luuletuste lugemine ja laulmine on väga tähtis osa täiskasvanu suhtlusest lapsega.
- Laulud ja luule on osa lapse kultuuripärandist. Igal riigil, rahvusel on laule ja luuletusi, mida antakse edasi põlvest põlve.
- Erinevad stiilid, rütmid, tempod – need kõik on suureks sisendiks lapse keele arengule. Näiteks, mõnikord on mõnda riimi palju lihtsam öelda seda lauldes kui kõneledes.
- Mida rohkem luuletusi lastele loetakse ja laule laulakse koos lastega, seda rohkem see inspireerib ka neid endeid ning nad võivad tahta ühel päeval ise midagi kirja panna
Mida silmas pidada kui valida luuletusi ja laule rühmaruumi?
- Väga lai repertuaar – midagi, mida pakkuda nii noorematele kui ka vanematele lastele, kuna Montessori rühmaruumis on tavapäraselt erinevas vanuses lapsed. Lisaks võiks olla nii klassikalisi ja traditsioonilisi, samas ka parasjagu väga poppe ja kaasaegseid laule ja luuletusi.
- Teemad, mis lähevad lastele korda ning millega nad oskavad midagi seostada. Näiteks ilm, aastaajad, loomad, taimed, konkreetsed kultuurilised tähtpäevad (nt jõulud, jaanipäev vmt).
- Kui rühmaruumis viibivad lapsed erinevatest riikidest ja kultuuridest, siis võiks kaaluda repertuaari lisada midagi, millest on erinevaid variatsioone. Näiteks „Sepapoisid“ (“Frère Jacques”) või “Old MacDonald Had a Farm”, mis on olemas väga erinevates keeltes
- Nad võiksid tekitada erinevaid meeleolusid – mõned tõsisemad, mõned ulakamad, naljakamad jne.
- Teemad, mis on seotud igapäevaeluga.
- Samas tasub olla tähelepanelik, et kõik mis on avaldatud ei pruugi olla see, mida me lastele edasi tahame anda (vägivaldne, lugupidamatu).
- Inglise keeles on palju luuletusi, mis on väga õelad (nt „Three Blind Mice“). Kasutatud on metamorfoose, mis pole arusaadavad lastele (nende lugude algus ulatub tavaliselt kuhugi minevikku ja isegi paljud täiskasvanud ei pruugi seda teada).
- Nad peaksid olema rõõmsad ja elujaatavad.
- Ettevaatlik tasuks olla ka stereotüüpidega, eriti mis puudutab loomasid – nad pole kas head või halvad (nt hunt on tihti kuri tegelane, rebane keegi kes kavaldab ja petab jne).
- Ole teadlik oma lastest rühmaruumis ja/või kodus, nad on kõik erinevad, mõni on tundlikum kui teine mingite teemade osas.
Varem olen kirjutanud, kuidas me mänguhommikutega alustasime ning kuidas meie iga kohtumise osa oli ka väike muusikaga seotud tegevus – Mänguhommikute muusikaline vahepala (2. osa) – Nilsonid. Tänasel päeval seoses COVID-19 olukorraga on meie kohtumised jäänud kahjuks väga hõredaks, loodetavasti varsti õnnestub jälle tihedamini põnevaid asju ette võtta 🙂
Rahvsuooper Estonia kontsertitel käisime me oma vahva mänguhommikute sõpruskonnaga ka mitmel korral 🙂
[1] Montessori, M (2016) The Absorbent Mind p70, Amsterdam: Montessori-Pierson Publishing Company