Mänguhommikute muusikaline vahepala (2. osa)

Kohe alguses Montessori mänguhommikutega alustades, meil muusikalisi vahepalasid kavas ei olnud. Otsustasime need lisada pärast seda, kui koos grupikaaslasega olime 2 nädalat veetnud Riias AMI abiõpetaja kursusel (kokkuvõte kursusest), kus mul nö klikkis ära kui oluline on lapsele noorest east alates muusikat tutvustada. Ma olen siiani pidanud end väga, väga muusikakaugeks inimeseks ning kartsin isegi lapsele laulda, et äkki talle jäävad minu jorisemisest kuidagi valesti mingid noodid vmt. meelde, no vot.

Kogu avastamisrõõm, mis muusikaga kaasneb, lapsed naudivad seda väga! Muusika on osa kultuurist, mida me lastele ju samamoodi tutvustada soovime.

„The artist is not a special kind of man, but every man is a special kind of artist“. Erik Gill

Montessori meetodi juures on keskkond väga oluline ning tegelikult isegi kui me ei mõtle sellele, siis muusika on elav ning hingav element selles. Muusika on seotud keelega – me saame kirjutada muusikat, selleks on noodid, ning lugeda noote, mängides muusiklist instrumenti. Huvitav fakt on näiteks see, et korrektses Montessori klassiruumis 3-6-aastastele, mitmed lapsed hakkavad lugema ja kirjutama muusikat, täpselt samal ajal kui nad hakkavad tavalist kirjateksti.  

Koolituse ajal oli meil võimalus kogeda ise erinevaid sensoorseid kogemusi, mis muusikaga kaasnevad. Minu jaoks oli see päris suur ärkamine ning koolitaja julgustusel julgesin ka ise laulda ning liigutusi kaasa teha, suur mugavustsoonist väljumine minu jaoks!

Mänguhommikutel oleme selle osa lahendanud tänase päeva seisuga järgmiselt. Uurisime, mis pillid enamikel kodus olemas on (poleks tarvis mingeid lisakulutusi teha) – marakas ja tamburiinid vmt. kõlisevad pillid. Iga pere võtab oma pillid mänguhommikule kaasa. Laulud valisime ühiselt, et mis parasjagu meie lastele kuskilt meelde on juba jäänud ning neile väga meeldivad. Lisaks püüame pöörata tähelepanu ka sõnadele, et oleksid rohkem Montessori-sõbralikud, et ehk otseselt loomad ei räägiks ning ei elaks päris nagu inimesed, nt „Põdral maja metsa sees“, jäi just seepärast välja.

  • Viimasel korral lisandus meie koju triangel ning selle helinal koguneme ühte suurde ringi, istume põrandal. Lapsed valivad endale ühe marakas-stiilis instrumendi.
Marakas-stiilis instumendid
  • Panen mängima laulu „Kiisud keerutavad tantsu“, kus lapsed sahistavad pillidega ning emad laulavad entusiastlikuilt nii palju kaasa kui parsjagu keegi sõnu teab. On oluline olla eeskujuks, sest lapsed veel kaasa lauda ei oska, aga vaadates täiskasvanuid, kes seda kõike naudivad, muutuvad nemad ka kohe energilisemaks. Kogume pillid laulu lõpus taas kokku.
  • Seejärel on meil mõned liigutustega liisusalmid. Näiteks „Ti-ti-tihane…“ ja „Patsu, patsu kooki“.
  • Järgmine laul on „Üksinda ma kõnnin metsas“. Selleks saab igaüks valida endale ühe tamburiini-stiilis pilli. Loo lõpus kogume need taas kokku.
Tamburiinid jmt.
  • Järgneb kõlaplaatidel või ksülofonil üks või mitu lugu (oleneb, kes mänguhommikul emadest parajasti osaleb, meil on väga tublisid pillimängijaid ). Praeguseks olen ma ise enam-vähem selgeks õppinud loo „Sära, sära väike täht“.
Kõlaplaadid, ksülofon, triangel
  • Siis saab iga laps valida, kas marakas või tamburiini ning kordame kõigi lemmikut „Kiisud keerutavad tantsu“ lugu.
  • Kuna triangel tekitas palju elevust, saab iga laps korra (või mitu) veel ka seda lüüa ning teised ootavad oma korda ning kuulavad põnevusega, mis häält see teeb.

Kõik lapsed alati ei taha mingi pilliga ise kaasa mängida ning see on täiesti okei. Mõni otsustab hoopis kaasa tantsida või mõni suundub hoopis mänguasjariiuli juurde millegagi mängima. Eelkõige lähtume lastest ning kui parasjagu kellelgi pole tuju, siis nii on, kuid enamasti teevad kõik huviga kaasa ning pigem on natukene kurvad kui kõik ära lõppeb.

Kellel on soovi rohkem selle teema kohta uurida, siis AMI koolitusel toodi välja järgmised kaks nime, lisan lingid nende tutvustuste juurde ning saab täpsemalt lugeda, kellega tegu, kuid mõlemad on väga pikaajalised pedagoogid, kes on uurinud muusika ja Montessori pedagoogika omavahelisi seoseid ning neid edukalt rakendanud.

Loe lisaks: