Jätkan postituste seeriat, kus tutvustan, mida oleme kodus kohandanud, et L. saaks olla võimalikult iseseisev. Seekord kirjutan meie esikust, kus peamine eesmärk on lahti riietumine ja riidesse panemine õue minekuks. Hetkel on pildid ja lugu sellest, kuidas seda kasutab vaid üks maimikeas laps, kuid tegelikult võiks esiku kohandamise ette võtta juba väikese beebiga. Miks? Sest isegi imikul, keda kantakse ringi, on väga tugev tunnetus korra suhtes (kord lisab ka turvalisust), mis areneb iga päevaga, seega ka tema saaks aru, et igal asjal on oma kindel koht.
Madal tool
Esimese hooga sättisin esikusse eraldi madala tooli, millel siis oleks hea istuda jalanõusid jalga pannes ja neid ära võttes (kasutusel oli Ikea TROGEN tool), kuid õige pea sain aru, et see võtab seal vaid ruumi ning kasutust ei leia. Nimelt on meil seal kohe ju trepiastmed! Mina eelistan ise istuda trepil kui aitan L. end riidesse panna ning samamoodi istub tema seal, kui ta oma jalanõude või pükstega tegeleb (või praegu vahel ka lihtsalt maas).
Trepid olid varem vaibaga katmata ning kord oli juhus ajal, mil L. alles õppis neil üles-alla ronima, et ta oli poole trepi peal, kuid otsustas siis end ümber keerata, kuid keeras end nii, et jalad läksid trepivahest läbi ning see oli õnnelik juhus, et M. läheduses oli ning ta keldrikorrusele viivale betoontreplile ei kukkunud. Kuna me laseme tal väga iseseisvalt treppe kasutada, siis selleks, et oleksime rahulikumad läks M. ehituspoodi ning ostis mitu-mitu meetrit vaipa (kogukulu 80EUR) ning kattis kõik majasolevad trepid vaibaga. Kuna tegu oli talvega, siis oli see täitsa mõnus muutus (palju hubasem ja soojem ju) ning tulevikus kui soovime midagi muuta, siis vaiba eemaldamine on mõõdukas töö. Ka mänguhommikutel osalevad lapsed asusid treppe palju usinamalt kasutama!
Madal peegel
Esikut lapse jaoks kohandades tasub meeles pidada, et ka tema tahab end peeglist vaadata. Seda teevad ju täiskasvanud enne kodust väljumist? Seega esikus võiks kindlasti olla madal peegel, kust ta end näeb. Taaskord ei olnud minul siin väga midagi leiutada, meil on esikuks maast laeni peegelustega garderoobikapp ning sealt näeb L. end suurepäraselt. Muide kui ta väiksem oli, siis selle peegli ees mängis ta tihti (ja talvel ulatub põrandasoojendus kogu sellele alale, et oli mõnus soe).
Madalad nagid
Madalad nagid, kuhu laps saab ise riputada oma õueriided ning hiljem kui tal on oma väike seljakott, siis ka selle. Nagisid muretsedes tuleks arvestada, et kas need on sellised, mille külge laps kergesti saab ise asjad panna. Meie nagid on pärit Tigerist ning maksid 2EUR/tk ning on kinnitatud seina kruvidega. Asukoht on neil selline nagu piltidelt paistab seepärast, et kui me enda pikemad talveriided ka nagisse paneme, siis lihtsalt lapse nagid ei paistaks nende alt välja.
Kusjuures see on nii kummaline, kuid enamikel lasteriietel puuduvad riputuskonksud! Et kui olla eriti usin vanem, tasub riided teravae pilguga üle vaadata ning vajadusel ise see juurde õmmelda. Meil ripuvad mitmed asjad kapuutsipidi, kuid see pole ilmselgelt kõige mugavam lahendus L. jaoks, sest tema ei ole veel nii osav, et neid sinna alati iseseisvalt panna.
Koht mütside, sallide, jalanõude jaoks
Sotsiaalmeedias levib palju näiteid montessori stiilis kohandatud esikutest ning tihti ongi seal lahendatud mütside-sallide-jalanõude asukoht väikeste korvidega – igal asjal on siiski oma koht! Kuna meil ruumi justkui on, otsustasin, et esikus võiks olla lapse jaoks oma madal riiul. Meie kingariiul on taaskord Ikeast, toode nimega BUNDIS (hind 6,99EUR). Alumine aste on tema jalanõude jaoks ning ülemisel asuvad korvid, kus ühes on mütsid, teises kindad-sallid ja kolmandas juuksehari ja klambrid. Ma väga tahaks teada mõnda poodi, kus müüakse ilusaid punutud korve, et ühel päeval need siis ühesuguste vastu välja vahetada, praegused on pärit teise ringi poodidest hinnaga 30-80senti/tk. Lisaks lapse keele ja korraarmastuse arengut silmas pidades võiks korvikestele peale kleepida ka pildi (koos tekstiga kui see päevakohane on), et mis sinna sisse käivad (nt ongi pilt kinnastest).
Kas esik on ka visuaalselt „kena“?
Peale selle, et kui igal asjal on oma kindel koht, on korda palju lihtsam hoida, siis kas ka üldiselt näeb esik kena ja kutsuv välja? No ruum seab tavaliselt omad piirid, kuid ma mahutasin esikusse ära ka lapse silmade kõrgusele natukene kunsti kahe pildiraami näol. Pildiraamid koos näidispiltidega on pärit Pepcost hinnaga 1,79EUR/tk ning kuna rohelised taimed mulle endale meeldisid, ma ei hakanud neid esialgu millegi muuga asendama.
Eesti kliimas on meil tarvis korraga väga erinevaid riideid. Kord on 5 kraadi sooja ja sajab vihma, järgmisel päeval juba +15 kraadi, samas külm tuul või siis väga soe…. Et kõigi nende erinevate olukordadega toime tulla, siis tihti ongi välisriiete osakaal meil esikus päris suur. Kui minimalismi ja korda silmas pidada, siis ideaalis võik seal nagis rippuda vaid kaks riideeset Samas see pole eriti realistlik, seega sellisel juhul olengi kõrgemale riputanud riided, mis on natuke rohkem spetsiifilisemad, näiteks vihmakomplekt fliisvoodriga.
Mõned näpunäited veel
- Kui üks hooaeg on möödas (nt talv), siis pane need riided esikust ära. Olgu alati väljas vaid need, mis sobivad praeguste ilmadega (ning pigem vähem kui rohkem!).
- Kui lapsel on mitu mütsi, salli, mitu paari kindaid, siis ära hoia kõiki neid korvides – vaheta neid ning lapsel on ka endal nii huvitavam.
- Kui sa näiteks rendid elukohta ning pole kindel, kas omanik lubab uusi auke seina teha, siis äkki on võimalik hoopis üht-teist kahepoolse kvaliteetse teibiga seina kinnitada (peegel, nagi)?
- Kui ruum võimaldab, siis võiks lausa igal pereliikmel olla oma isiklik korvike oma isiklike mütside-sallide-kinnaste jaoks. Me oma asjad olema tavaliselt visanud üsna lohakalt nagide peal olevatele kõrgetele riiulitele, kuid lapsed jälgivad kõike, mida meie täiskasvanutena teeme, ning nad pigem matkivadki meid, kui jälgivad mingeid vaid neile kehtivaid reegleid, et see on koht, kus saaksin kindlasti ka meie eeskujuga tööd teha
- Vaata nüüd veelkord esik üle.
- Kas laps ulatub kõigeni, milleni ta ulatuda võiks?
- Kas esikus on vaid minimaalselt asju, mis ei mõju tähelepanu kõrvale juhtivalt ning liigse segadusena?
- Kas esik näeb välja kena?
- Kas kõigel on oma koht?
Kui vastasid jaatavalt neile küsimustele, siis ma usun, et oled teinud head tööd, et sinu pere väiksemad pereliikmed ka end esikus mõnusasti ning iseseisvamalt tunnevad